Paigaldised teraskarkasstehnoloogias objektidel

Nüüdisaegsed hooned ei ole vaid seinad ja katus. Need on muutunud täiustatud ja välja arendatud süsteemideks, mis vastavad kasutajate ootustele nii mugavuse kui ka ohutuse osas. Kõik tänu üha keerukamale hoonesiseste paigaldiste võrgustikule. Peaaegu iga nüüdisaegset hoonet läbivad kilomeetrite pikkused kaablid, juhtmed, torud ja kanalid, millega veetakse kohale kõik vajalikud kommunikatsioonid ning mis kõrvaldavad ebavajalikke aineid. Piisab, kui nimetada ventilatsiooni-, kliima-, kütte-, vee- ja kanalisatsiooni-, gaasi-, elektri-, häire- ning tuletõrjeseadmeid. Need on vaid kõige sagedamini esinevad paigaldised. Tõsi, viimastel aastatel on traadita side areng juhtmete hulka pisut vähendanud, kuid vähemalt praegu võib neid veel üksikjuhtumiteks pidada. Joogi- ja reovett paraku Wi-Fi kaudu transportida ei saa.

Kas karkasstehnoloogias püstitatud hooned erinevad paigaldiste poolest tavapäraselt püstitatud hoonetest? Jah ja ei.

Ei, sest hoonesiseste paigaldiste kogus ja paigutus jääb täpselt samaks nagu mis tahes muus tehnoloogias ehitatud hoonete puhul. Jah, sest need süsteemid loovad ainulaadseid juhtmete mitteinvasiivse vedamise võimalusi. Loomulikult ei ole elektri- ja (madalpinge) signaalkaablid siin mingi eriline väljakutse. Huvitavaks läheb siis, kui liigume edasi sanitaarseadmete juurde. Kergkarkasstehnoloogiat kasutatakse ka paigaldusšahtide ehitamisel tellistest laotud hoonetes. Spetsiaalselt selleks otstarbeks on loodud näiteks erineva paksusega (25–60 mm, arvestades plaadikihi paksust koos sõrestikuga) süsteemid NIDA Šaht, mille parameetrid olenevad kasutatud plaatidest.

Veelgi huvitavamaks läheb asi aga siis, kui rääkida makroskaalast ehk objektidest, mis on püstitatud täielikult karkasstehnoloogias. Kõige lihtsam paigaldiste laialivedamise meetod on sel juhul nende paigutamine sõrestiku sisse. Sellisel lahendusel on aga teatud piirangud. Juhtme läbimõõt ei tohi ületada sõrestikuelementide ja karkasskonstruktsioonide laiust. Seega tasub kaaluda teistsugust lahendust.

Jutt on seadmete paigaldamiseks mõeldud õõnesseinast. Vaheseinte puhul omandab selline ehitis laiali lükatud konstruktsioonistellaažide kuju. Sel viisil tekkinud ruumi mahuvad ära vajalikud torud ja juhtmed, samuti kasvõi krohvialused sanitaarseadmete stellaažid, jaotuskilbid ja muud elemendid. Samasugust lahendust võib kasutada ka seinast nõutud kaugusele lükatud eelseinana, millel on vaba ruumi seadmete jaoks, ning ripplaena vahelae all. Kõigil nende juhtudel tasub lisaks meeles pidada heliisolatsioonikihi vajadust.